Mall Nukke ILMAPIIR

Teisipäeval, 2. novembril 2021 kell 18.00 avab Mall Nukke Draakoni galeriis isiknäituse „Ilmapiir“. Näitus jääb avatuks 20. novembrini 2021.

Mall Nukke: „Armastame silmitseda horisonti, mis vabastab me meeled ja laseb meil tunda end osakesena kõiksusest. Kaunis päikeseloojang suveõhtul mererannas on kogemus, mis aitab meil üle saada talvisest kaamosest, kui silmapiiril sulavad ühte sombune hall taevas ja sinakasvalged lumeväljad. Mis saab sellest meeliköitvast, isegi romantilisest vaatest, kui (s)ilmapiiril terendab hoopis midagi sootuks tontlikku? Selle näituse maalidel on kujutatud nägemus olukorrast, kuhu inimkond on jõudsalt loodust ümber kujundava käega tüürinud.
Vaade, mis meile horisonti silmitsedes avaneb, sõltub sellest, kus me sel hetkel oleme. Näituse kaks kõige suuremat maali, „Silmapiir I“ ja „Silmapiir II“, mängivad justnimelt mõttega, et vastavalt me asukohale maastikul võib isegi üks ja seesama vaade mõjuda väga erinevalt. Kui oled end sättinud lebama liiga madalale, siis terendab silmapiir justkui kusagil eemal, kättesaamatus kauguses. Ja ka tulevik, mida horisont võiks ennustada, on uttu mattunud ja hägune. See tekitab meis ebakindlust, sest me vaimusilm on looritatud. Kui oled aga roninud liialt kõrgele, sooviga saada osadust transtsendentaalsest kogemusest, siis tabab sind ootamatu meelehärm, sest sa ei näegi tehiskeskkonna risustatud betoonmaastiku taga loodetud kaunist piiri maa ja taeva kokkupuutepunktis. Maalil „Pilvepiir 2“ on kujutatud eelmiste maalide sümbioosi, kus kokku saavad kaks vastanduvat maailma – puhas, isegi neitsilik taevas ja agressioonist laastatud maad kattev inimvaip. Tehislik sõjajumal seisab keset oma hirmsat loometööd, inimjäänuste keskel, ja sirutab tiibu, valmistudes vallutama veel puutumata jäänud taevalaotust.
Maaliseeria „Allpool horisonti“ on mõnes mõttes jätk maalile „Pilvepiir 2“, ent nende maalide vormiks on maailma suurimate jõgede – Amazonase, Mississippi ja Volga – voolusängide kuju, millest olen võtnud mõned lõigukesed. Maalid kujutavad inimjõgesid, mis voolavad üle terve maakera, aeg-ajalt põhjustades üleujutusi, et siis jälle korraks koomale tõmmata. Need inimjõed, milles hulbivad ahnus, ignorantsus, võimuiha ja ükskõiksus, kulgevad läbi rüüstatud maastiku.
Seda näitust vaadates ei peaks siiski langema musta masendusse, sest mu maalid ei ole kunagi liiga surmtõsiselt üheplaanilised, neis on ikka pisukene irooniatilk ka sees. Pildid sellel näitusel ei edasta mitte sõnumit peatselt saabuvast apokalüpsisest, vaid konstateerivad lihtsalt asjade seisu. Nii võiks inimkonda vaadata kui vohavat hallitust, nii-öelda vaibarahvast, kelle horisont asub madalal, tolmurullide keskel.
Muuhulgas ajendas mind käesoleval näitusel eksponeeritud maale looma võimalus vaikselt naasta oma aastatetaguse loomingu juurde, et taaskord kasutada kollaažitehnikat, aga põimida see nüüd õlimaaliga.“
Mall Nukke on graafik ja maalikunstnik. 1992 aastal omandas Nukke Eesti Kunstiakadeemias graafika erialal magistrikraadi. Hiljem kogus peamiselt tuntust kollaažidega, kuid tema loomingu hulka kuulub nii õli- ja akrüülmaale, söejoonistusi kui ka graafikat. Nukke on rõhutanud, et ideed, millele tema teosed toetuvad, on väga lihtsad ning loomingule läheneb ta „selge pea ja avatud südamega“. Püüd loominguga maailma parandada lubab teda pidada pigem idealistiks kui ratsionalistiks.
Kunstnikuteed alustas ta 1991. aastal, tal on olnud enam kui 40 isiknäitust Eestis ning üle maailma, alustades Soomest ja lõpetades Austraaliaga. Nukke looming kuulub Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudesse ning mitmetesse erakogudesse.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
*****
Mall Nukke will open her personal exhibition Earthly Borders in Draakon gallery at 6pm on Tuesday, November 2nd, 2021. Exhibition will be open until November 20, 2021.
Mall Nukke: “We love to watch the horizon – that liberates our senses and lets us feel ourselves as a part of the universe. A beautiful sunset on a summer evening is an experience that helps us to overcome the winter darkness when the foggy, grey sky and bluish white fields of snow become one with the horizon. What will become of this enchanting, even romantic view when there is something totally haunting appearing on the earthly border? Paintings at the current exhibition depict a vision of the state where the mankind has led itself to, while actively rearranging nature.
What we see while observing the horizon depends on where we are at the moment. The two largest paintings at the exhibition – “Horizon I” and “Horizon II” – interpret the idea that according to our position in a landscape one and the same view can have a totally different effect. When you have taken a seat too low, then the horizon will seemingly appear somewhere far away, out of reach. And the future the horizon could forecast is also vague and looks foggy. This makes us feel insecure since our mind's eye is veiled. When you have climbed too high, yearning for partaking in a transcendental experience; and then you are suddenly hit by despair because there is no beautiful border between the earth and the sky behind the concrete landscape polluted by artificial environment.
The symbiosis of previous paintings has been depicted on the painting “The Earthly Border 2” where two opposing worlds meet – the pure, pristine sky on one hand and the human carpet covering the ground that has been devastated by aggression on the other. The artificial god of war is standing in the middle of the horrendous creation, amids human remains, while stretching wings and getting ready for conquering the sky that is still intact.
The painting series “Below the Horizon” is in a way a continuation to the painting “The Earthly Border 2” but the series follow the form of the watercourse of the world's largest rivers – Amazonas, Mississippi and Volga. Nukke's paintings depict human rivers streaming all over the world, at times flooding and then again receding. Human rivers carrying greed, ignorance, hunger for power and indifference flow through the devastated landscape. However, one should not fall into deep depression while viewing the exhibition since my paintings are never unambiguously dead serious – there is always a tiny drop of irony included in my work. Instead of forwarding the message about the imminent apocalypse, paintings at the current exhibition simply confirm the state of things. So the mankind can be also viewed as flourishing mould, as a so-called carpet people whose horizon is set low, in the middle of dust bunnies. Among other things, I was also inspired by the possibility to return to my older artwork in order to re-use the collage technique, but this time to interweave it with oil painting.”
Mall Nukke is a graphic artist and painter. In 1992 she obtained MA degree in printmaking at the Estonian Academy of Arts. Afterwards the artist became known for her collage pieces, but her artworks include also oil and acrylic paintings, coal drawings as well as graphic art. Nukke has emphasized that the conceptual side of her artwork is very simple and the artist approaches her work with “a clear head and open heart”. She can be considered more of an idealist than a rational thinker with her attempt to make the world a better place. She began exhibiting her work in 1991 and has held more than 40 personal exhibitions in Estonia and abroad, including Finland and Australia. Nukke's artworks belong to the art collections of Art Museum of Estonia, Tartu Art Museum and several private collections.
Exhibitions in Draakon gallery are supported by the Cultural Endowment of Estonia, Estonian Ministry of Culture and Liviko Ltd.